Poeg (Jo Nesbø)
Lugesime koos seda raamatut raamatuklubis. Enamusele meeldis ning selles raamatus on lisaks mõrvadele ka oma armastuslugu. Mulle Nesbø väga meeldib, see raamat on veidi teistmoodi kirjutatud kui tavaliselt. Uued tegelased tuuakse sisse häirimatult, põnevust jagub lõpuni. Peategelane on paha poiss, kuid kas ikka on? Uurige ise välja. Raamat on küll mahukas, kuid lugemine läks ladusalt.
„Poega“ on nimetatud Skandinaavia „The Wire’iks“, kus Oslo muutub nauditavalt paheliseks Sin City laadseks noir-muinasjutumaaks. „Poeg“ on Nesbø šedööver, millega autor avardab, nagu tal ikka kombeks, kriminaalromaani piire.
Sonny Lofthus, kunagine klassi priimus ja helge tulevikuga maadleja, on vanglas veetnud kõik oma täiskasvanuelu kaksteist aastat, kandes karistust teiste kurjategijate pattude eest. Kinnipeetavad käivad sellele salapärasele ja vaikivale heroiinisõltlasest üksiklasele pihtimas. Kuni ülestunnistus Sonny isa, legendaarse politseiniku surma kohta muudab kõikide tegelaste elu jäädavalt. Sonny isiklik ristiretk Oslo kireval kriminaalmaastikul on pöörde- ja detailirohke ning pinge püsib viimaste lehekülgedeni. See on mitmetasandiline lugu korruptsioonist, armastusest, sõltuvusest, õiglusest, kättemaksust ja usust, aga muidugi mitte ainult.
