Kambja raamatukogu on Kambja valla viie raamatukogu seas vanim, sest saab pidada oma järjepideva tegevuse alguseks aastat 1913. Ammustest ajaleheuudistest on leitud viide ka sellele, et juba varem on olnud Kambjas 300 raamatuga raamatukogu – see avati aastal 1883 ja suleti kolm aastat hiljem.

Kambja haridusselts sai raamatukogu asutamiseks valitsuselt loa 8. aprillil 1913. Kuu aega hiljem anti volitus isikule, kes pidi muretsema kogusse raamatuid. Uue ettevõtmise algus kulges mõneti konarlikult, sest juba 3. juulil toimus haridusseltsi koosolek, millel otsustati raamatukogust välja heita neli teost: “Vana ja uus usk”, “Jumal looduses”, “Jeesuse elu” ja “Sääsed tormis”. Säilinud andmed lubavad järeldada, et raamatukogu suudeti avada enne 20. oktoobrit 1913.

Stardipaigaks oli apteek

Kambja raamatukogu alustas tegevust võrdlemisi tavatus asukohas – kohaliku apteegi ruumides, kus raamatukoguhoidja kohustusi täitsid mõistagi apteekrid – algul August Pedel, hiljem Hans Sang. Raamatuid oli kogus vähe, nende hulk jäi esimesel aastakümnel 200 piiridesse. Seda põhjustasid nii ruumipuudus kui majanduslik kitsikus, kuid ka haridusseltsi tagurlik juhatus, kes suhtus raamatute valikusse ülima ettevaatusega.

Raamatukogu tegevuse kohta on säilinud väga vähe dokumente. 1925. a täidetud ankeetlehtedelt ilmneb, et tol ajal laenutas apteegis raamatuid 37-aastane apteeker Hans Sang ja raamatukogu üldist tegevust korraldas Suure-Kambja algkooli juhataja Karl Kirss. Raamatuid oli 1925. a lõpul juba 360. Raamatukogu kasutamine oli üldiselt tasuta, kuid laenutamisel võeti tagatist ligikaudu raamatu hinna ulatuses. Lugejaile anti kogust üks kuni kolm raamatut kaheks nädalaks, iga üle tähtaja peetud eksemplari pealt nõuti 25 marka trahvi. Raamatukogul oli sissetulekuid 11 615 marka ja väljaminekuid 10 640 marka. Kõige suurem sissetulek (5000 marka) tuli haridusseltsi kassast, trahvirahana kogunes 615 marka. Mööbliesemetest kuulus raamatukogule vaid üks kinnine kapp. Sisse olid seatud kaardikataloogid.

Hans Sanga allkirja kannab ka raamatukogu 1926. a aruanne, mis on koostatud 14. märtsil 1927. Selgub, et arvel olevate raamatute hulk on kasvanud aasta jooksul vaid 16 eksemplari võrra. Märgatavalt on vähenenud nii raamatukogu sissetulekud (haridusministeeriumilt, vallavalitsuselt, hilinenult tagastatud raamatute trahvid) kui väljaminekud (uute raamatute soetamiseks, köitmiseks jne) – mõlemad vaid 6575 marka aastas.

Aastal 1927 astus Kambja raamatukogu Eesti Vabariigis loodud avalike raamatukogude võrku – seda fakti on märgitud raamatukogu 1939.-1940. a aruandes. Teadmata on aga see, millal ja millistel asjaoludel lahkus raamatukogu apteegist. Raamatud paigutati toona riigi käest rendile võetud ruumidesse, mis asusid arvatavasti praeguse kaupluse naabruses. Aruandest selgub, et alates 1. maist 1938 sai raamatukogu juhatajaks 40-aastane Eduard Lang – Tartu linna õhtukooli haridusega postiametnik, kes oli saanud pärast raamatukogunduse kursuse läbimist II järgu raamatukogutöötaja kutse. Ta töötas tasuta. Raamatukogu asus tol ajal Seltsila ruumides omaette toas (praegu elumaja aadressil Võru tn 1). Aastal 1940 oli kogus 1417 raamatut, juurde saadi 107 trükist. Lugejaid oli 109, laenutusi 1397. Viivisemaksu nõuti 2 senti päeva eest.

Eduard Lang töötas raamatukogus kuni aastani 1950. Tema järel oli aastail 1950-1970 raamatukogu juhatajaks Laine Hiisjärv. Pärast Teist maailmasõda asus Kambja raamatukogu mõnda aega kunagises mõisahoones, kuid viidi hiljem paari kilomeetri kaugusele Suure-Kambja rahvamajja. Raamatukogu paiknes seal koristaja töövahendite hoiupaiga ja jalutussaali vahel asunud ruumis kuni 1970. aasta 7. novembrini – siis hävitas pärast peoõhtut valla pääsenud kahjutuli nii rahvamaja kui selles asunud raamatukogu. Pärast tulekahju tõi mitme aasta jooksul Kambja lugejaile raamatuid Tartu rajooni keskraamatukogu bussiraamatukogu, milles oli laenutajaks Maret Jõks.

Tuhast tõusnud

Kambja raamatukogu taasloomist alustati 1973. a sügisel. Juhatajana asus tööle Vaiki Agarmaa, kelle pere oli kolinud äsja Kambjasse. Taastatava raamatukogu seemneks sai lugejate vähesusel kaotatud Tamsa raamatukogu fond, millele lisati trükiseid Pangodi järve ääres tegevust lõpetavast Pikksaare raamatukogust. Uuestisündinud raamatukogu alustas 6303 raamatuga. Lugejaid oodati taas Kambja alevikus – Kesk tänava ääres kunagise kirikumõisa rentniku majas. Paksude maakiviseintega hoones oli raamatukogu kasutuses pime ja külm toake (30 m²). Kütta tuli iga päev, ka puude saagimine ja lõhkumine oli raamatukogu perenaise mureks.

Kehvades oludes jätkus lugejate teenindamine Kambjas kuni 1986. a augustini – siis valmis sovhoosil Männi tänaval uus korruselamu, kus raamatukogu jaoks eraldati kolmetoaline korter.

Vaiki Agarmaa oli hinnatud ja austatud raamatukoguhoidja, kes väga hästi tundis oma lugejaid. Ta mõistis ja pidas loomulikuks, et lisaks lugemisnaudingule vajavad inimesed ka omavahelisi kokkusaamisi – kirjandusõhtuid, loenguid, kohtumisi… Kambjat külastas sel perioodil päris palju kirjanikke, näitlejaid, kunstnikke ja teisi kultuuritegelasi, kes kohtusid nii täiskasvanute kui õpilastega. Need olid ettevõtmised, kus ei lauldud halleluujat kommunistlikule parteile. Kambjas oli väga oodatud esinejaks legendaarne kirjandusõpetaja Vello Saage – Vaiki Agarmaa vend. Kambja elupõlise emakeeleõpetaja ja kodu-uurija Endla Langeli lahkel kaasabil said paljud kultuurilootunnid huvipakkuva sisu.

Vaiki Agarmaa käis palju aastaid rändraamatukoguhoidjana raamatuid laenutamas nii Kambja haigla patsientidele kui autokaupluse päevadel Kaatsi küla Simka talus. Lugejaid hoidev ja aitav töövorm hääbus alles siis, kui haigla likvideeriti ja autokauplus lõpetas sõidud Simkale.

Kui Tartumaa keskraamatukogu bussiraamatukogu lõpetas tegevuse ning mitmes Kambjast kaugemal asuvas külas kadus inimestel harjumuspärane ja kodulähedane ligipääs laenuraamatutele, leidis Vaiki Agarmaa koostöös vallavalitsusega olukorrale sellise lahenduse, et iga kuu esimesel esmaspäeval sõitsid raamatukoguhoidja ja autojuht-sotsiaaltöötaja hajakülade inimestele raamatuid viima. Selline lahendus toimis kuni 2018. aastani ning hääbus siis seetõttu, et haldusreformijärgses ühendvallas ei suudetud tagada transporti raamatute viimiseks kaugemal elavatele lugejatele.

Kambja vallavolikogu tegi 2007. a veebruaris väärika valiku, kui pingelises konkurentsis annetas valla teenetemärgi Vaiki Agarmaale – temast sai Tartumaal esimene raamatukoguhoidja, kelle tööd ja vaeva kodukandis nõnda kõrgelt hinnati. Vaiki Agarmaa tublidus oli pävinud varemgil tähelepanu ja tunnustust nii Eesti kui Tartumaa tasandil.

Vaiki Agarmaa töötas Kambja raamatukogus 2000. a 1. aprillini. Ta kutsus oma mantlipärijaks Kambjas sirgunud Jaanika Kutsari, kes oli saanud erihariduse Viljandi kultuurikolledžis. Kui Jaanika Kutsar 2002. a hakul töökohast loobus ja suundus Euroopat avastama, astus ametisse tema kolledžikaaslane Andres Madisson, kes tegutses algul raamatukogu juhatajana, alates 2005. a augustist kuni 2006. aasta juulini raamatukoguhoidjana.

Uus ja avar raamatute kodu

Kui 2005. a 1. septembril valmis Kambjas uus koolihoone, sai raamatukogu seal avarad ja valgusküllased ruumid. Ivar Tedrema juhitud vallavalitsus ja koolijuht Enn Liba oskasid raamatutest ja raamatukogust lugu pidada, mistõttu loodi klientide teenindamiseks tulevikkuvaatavalt head tingimused. Raamatuvaramu paikneb lahedalt avariiulitel ja lugemissaalis, mida saab kasutada ka ürituste korraldamiseks, on veerandsada istekohta. Kui raamatukogu uutes ruumides tegevust alustas, liideti sellega nii senine kooliraamatukogu kui vallamajas tegutsenud Avalik Internetipunkt. Kui esimestel aastatel oli AIP-is viis arvutit ja need leidsid aktiivset kasutamist, siis pärast nutitelefonide võidukäiku on jäänud lugejate käsutusse ainult üks arvuti ning seegi elab pigem vaikelu.

Kui Kambja raamatukogu tegevusloost üht kuldlugejat otsida, siis on selleks kindlasti elupõline kooliõpetaja Endla Langel, kes asus Kambjas tööle 1944. aasta novembris ning on sellest ajast alates alati pidanud enda jaoks oluliseks ka raamatukogu varamut. Ligikaudu neli aastakümmet oli ta raamatukogu kultuuriloo ringi eestvedajaks ja huvitavate vestlustundide sisustajaks. Kui Endla Langel oli alustanud oma 100. eluaastat, tõmbas ta 2019. aasta talvel kultuuriloolistele vestlustele joone alla, kuid raamatute laenutamist jätkas. 30. detsembril 2024 oli erksa vaimuga Endla Langeli 105. eluaasta juubel.

Vaiki Agarmaa ametisoleku ajal sai alguse armas ja head tagasisidet leidnud tava, et raamatukogu tegevusjuubelite tähistamiseks korraldatakse lugejatele mõni kaalukam kultuurisündmus. Samamoodi on see olnud ka edaspidi. Kui raamatukogul 2003. aasta sügisel täitus 90 tegevusaastat, kutsus raamatukoguhoidja Andres Madisson huvilised üritusele “Postmodernism ja nüüdiskirjandus”, mis koosnes kirjandusteadlase Janek Kraavi loengust ja ulatuslikust raamatunäitusest. Viis aastat pärast seda toimunud juubeliüritusel räägiti raamatukogudest kui püsiväärtusest ning lauljad-muusikud Anne Maasik ja Heiki-Rein Veromann esitasid eesti luuletajate sõnadele loodud laule. Kui raamatukogu tähistas oma sajandat tegevusaastat, avati lugemissaalis pärastlõunane raamatukogukohvik, et õdusas õhkkonnas võõrustada Contrat – üdini rahvakeelset ja –meelset kirjameest. Sellest sündmusest valmis ka videoülevaade, mille senini leiab veebist. Raamatukogu järgmisel juubelitähtpäeval oodati kirjandus- ja muusikasõpru vahvale kontserdile “Ükskord ühes paigas”, millel esinesid Vladislav Koržets (tekst) ja Tõnu Timm (laul, kitarrid). Viimatisel raamatukogu juubelitähtpäeval 2023. aasta novembris pakkus kohtumine raadioajakirjanik Märt Treieriga kõigile osalenuile kaasa- ja edasimõtlemise võimalust.

Raamatukogu tegevuses on olnud ja on küllaga, mida võiks meenutada või esile tuua, kuid kõike ühe korraga ei saa ega peagi. Viimaste aastate õnnestunud ettevõtmiseks on kultuuriklubi loomine, et käia koos lugejatega teatrietendustel, külastada nii teisi raamatukogusid kui huvitava kultuuriloolise taustaga paiku. Kolme aasta eest sai alguse tava, et oktoobris lõpus, kui peetakse ülemaalisi raamatukogupäevi, ootab Kambja raamatukogu ühel hommikul lugejaid juba enne kukke ja koitu ehk uksed avatakse kell 5.00

Mõistuse tervisekeskus

Alates 2020. aasta 1. oktoobrist töötab Kambja raamatukogu Tõrvandi raamatukogu harukoguna. Tööperre kuuluvad raamatukoguhoidja Mare Helstein (alates 1. augustist 2006) ja raamatukoguhoidja Toivo Ärtis (0,5 ametikohta). Et ajalugu oleks võimalikult täpselt talletatud, väärib meenutamist, et 2005. aasta augustist kuni 2020. aasta 30. septembrini töötas raamatukogus Heigo Mägi – algul internetipunkti administraatorina, hiljem vallavalitsuse veebitoimetajana. Raamatukogu töötajate koosseisu kuuluv mõnda aega ka valla infotehnoloogi ametikoht, mida täitis Sulev Kaasik. Raamatukogu koolihoonesse kolimisest kuni valla ühendraamatukogu moodustamiseni tegutes raamatukogu direktorina (0,5 ametikohta) Toivo Ärtis.

Alates koolihoonesse kolimisest on Kambja raamatukogu olnud avatud kõigil tööpäevadel, kusjuures kahel õhtul oodatakse lugejaid kella 19ni.

Aastal 2009 hakkas raamatukogu oma aateid ja vaateid väljendama tunnuslauses “Kambja raamatukogu – mõistuse tervisekeskus aastast 1913”.

Koos aja ja inimestega on muutunud ka Kambja raamatukogu, aga see loomulik siirus ja vaimsus, millega legendaarne Vaiki Agarmaa (9. 3. 1929 – 21. 7. 2018) täitis kunagi ühe tibatillukese raamatukogutoa ning paljude lugejate hinge ja südame, on sedavõrd sümboolne, et väärib säilitamist ka 21. sajandi raamatukogunduse uute ja moodsate tuulte pöörises.